Kasutusluba ja kasutusteatis: ehitus ei lõpe viimase naelaga

Ehitusseadustik määrab, millised ehitised vajavad kasutusteatist ja millised kasutusluba. Üldjuhul vajab kasutusluba see, mis vajas ehitusluba, ja kasutusteatist see, mille ehitamiseks piisas ehitusteatisest. Kasutusteatise puhul võib hoonet kasutama hakata pärast menetlusaja möödumist, kui omavalitsus ei ole vastuväiteid esitanud. Kasutusloa puhul on vaja omavalitsuse otsust.

Allikas: riigiteataja.ee · ehr.ee

Kasutusdokumendi taotlusele lisatakse dokumendid, mis näitavad, et ehitis vastab projektile ja nõuetele. Täpne loetelu sõltub ehitisest, kuid tavaliselt küsitakse järgmist:

• ehitusprojekt koos tehtud muudatustega
• ehitusprojekti vastavuse tõendus
• ehitustööde päevik
• kaetud tööde aktid
• elektripaigaldise auditi või kontrolli dokument
• energiamärgis
• mõõdistusjoonised

Ehitustööde päevikusse kannab ehitusjuht, mis töid ja millal tehti. Kaetud tööde aktid tõendavad, et tööd, mis hiljem ei ole nähtavad, näiteks hüdroisolatsioon, soojustus ja torustik, on tehtud nõuetekohaselt. Kui neid dokumente ehituse ajal ei koostata, on neid hiljem väga raske taastada. Seetõttu leppige ehitusettevõttega kohe alguses kokku, kes dokumentatsiooni peab.

Uue hoone kasutusloa või -teatise jaoks on vaja energiamärgist. Energiamärgis näitab hoone energiatõhususe klassi ja see kantakse ehitisregistrisse. Märgise koostab selleks pädev isik. Energiamärgist läheb vaja ka hoone müümisel või üürile andmisel.

Allikas: ehr.ee · riigiteataja.ee

Uue elektripaigaldise puhul tuleb enne kasutusele võtmist teha kontroll ja teatud juhtudel audit. Seda tohivad teha ainult pädevad isikud. Kasutusloa taotlusele lisatakse vastav dokument. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab juhiseid elektripaigaldiste kohta.

Allikas: ttja.ee

Hoonet, millel puudub vajalik kasutusdokument, ei tohi seaduse järgi kasutada. Praktikas selgub puudus sageli alles müügi või laenu taotlemisel, kui pank või ostja küsib dokumente. Siis tuleb dokumentatsioon tagantjärele kokku panna, mis võtab aega ja raha. Omavalitsus võib teha ka ettekirjutuse.

Kasutusdokumendi taotlemine on lihtsam, kui mõtlete sellele juba ehituse alguses. Leppige ehitusettevõtte ja ehitusjuhiga kokku, kes täidab ehitustööde päevikut, kes koostab kaetud tööde aktid ja kes tellib teostusjoonised. Lõpuks on vaja ka mõõdistusi, mis näitavad hoone tegelikku asukohta krundil. Kui kõik dokumendid on töö käigus koostatud, saab taotluse esitada kohe pärast valmimist.

Kui ehitus toimub etappide kaupa ja osa hoonest on juba valmis, on mõnikord võimalik taotleda kasutusluba osale hoonest. Küsige omavalitsusest, kas see on Teie juhul võimalik.

Paljudel vanadel majadel ja kõrvalhoonetel puudub ehitisregistris korrektne teave või kasutusluba. Kui maja on ehitatud väga ammu, võib see olla seaduslik ka ilma tänapäevase kasutusloata, kuid registriandmed peavad olema õiged. Kui olete teinud juurdeehitusi või muudatusi ilma dokumentideta, tuleb need seadustada. Seadustamiseks on vaja mõõdistust, vajadusel ekspertiisi ja taotlust omavalitsusele. Seda tasub teha enne müüki, sest ostja pank kontrollib ehitisregistri andmeid.

Allikas: ehr.ee

Ehitisregistris on hoone põhiandmed: pindala, korruste arv, ehitusaasta, kasutusotstarve ja dokumendid. Kontrollige oma hoone andmeid registrist. Kui andmed on valed või puudulikud, näiteks pindala ei vasta tegelikkusele, saab neid parandada. Õiged andmed on olulised nii maksude, kindlustuse kui ka müügi jaoks.

Allikas: ehr.ee

Kasutusdokumendi menetlus venib kõige sagedamini järgmistel põhjustel:

• puuduvad kaetud tööde aktid
• ehitustööde päevik on täitmata
• ehitis ei vasta projektile ja muudatusi ei ole kooskõlastatud
• elektripaigaldise dokument puudub
• energiamärgis puudub
• teostusjoonised on tellimata

Kodulaenu andev pank soovib tavaliselt, et hoone oleks enne laenu lõplikku väljamaksmist või teatud aja jooksul pärast ehituse lõppu kasutusloaga. Kindlustusandja võib kahju korral küsida, kas hoone vastas nõuetele. Ostja ja tema pank kontrollivad ehitisregistri andmeid ja kasutusdokumente. Seega mõjutab kasutusdokumendi puudumine mitte ainult ametlikku korda, vaid ka Teie rahaasju. Kui ehitate laenuga, küsige pangalt kohe alguses, milliseid dokumente ja millal nad ootavad.

Samuti mõjutab kasutusotstarve maamaksu ja elukoha registreerimist. Kui hoone on registris märgitud näiteks suvilana, aga Te elate seal alaliselt, tasub kontrollida, kas kasutusotstarbe muutmine on vajalik.

Planeerige kasutusdokument juba ehituse alguses, hoidke dokumentatsioon korras ja esitage taotlus kohe pärast valmimist. Nii saate hoonet seaduslikult kasutada ning väldite probleeme laenu, kindlustuse ja müügiga.

Kasutusdokumendi taotlemisel aitavad projekteerija, ehitusjuht ja vajadusel omanikujärelevalve tegija. Omanikujärelevalve on sõltumatu spetsialist, kes kontrollib ehitaja tööd Teie nimel. Ta jälgib, et tööd vastaksid projektile, ja aitab koostada dokumentatsiooni. Suurema ehituse korral on omanikujärelevalve hea investeering, sest see vähendab vigade ja hilisemate vaidluste riski. Mõne ehitise puhul on omanikujärelevalve seaduse järgi kohustuslik.

Allikas: riigiteataja.ee

Teostusjoonised näitavad, kuidas hoone ja tehnosüsteemid tegelikult ehitati. Need erinevad projektist, kui ehituse käigus tehti muudatusi. Teostusjoonised on väga kasulikud ka hiljem, näiteks kui on vaja leida torud või kaablid seinas või maa all.

Hoidke kõik ehituse dokumendid alles ka pärast kasutusdokumendi saamist: projekt, teostusjoonised, aktid, energiamärgis ja elektripaigaldise dokumendid. Neid läheb vaja remondil, müügil ja kindlustusjuhtumi korral. Digitaalne koopia pilves või ehitisregistris aitab, kui paberid kaovad.

Kui otsite ehitusettevõtet, kirjeldage päringus ka seda, et soovite ehitusdokumentatsiooni ja abi kasutusdokumendi taotlemisel. Päringu saab täpselt üks ettevõte ja teab siis kohe, mida Te ootate.