Reovesi maal: omapuhasti või kogumismahuti

Esmalt kontrollige, kas Teie krunt asub reoveekogumisalal, kus on või rajatakse ühiskanalisatsioon. Reoveekogumisalal tuleb üldjuhul liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui see on võimalik. Teavet saate omavalitsusest ja vee-ettevõttelt. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ning veeseadus sätestavad põhimõtted.

Allikas: riigiteataja.ee

Kogumismahuti on suletud paak, kuhu reovesi kogutakse ja kust see regulaarselt ära veetakse. Mahuti sobib, kui pinnas ei võimalda puhastatud vee immutamist, kui põhjavesi on kõrgel või kui maja kasutatakse harva. Mahuti peab olema veetihe. Tühjendamist tohib teha selleks õigustatud ettevõte, kes viib reovee puhastusseadmesse. Hoidke tühjendamise dokumendid alles, sest omavalitsus võib neid kontrollida.

Omapuhasti on seade, mis puhastab reovee mehaaniliselt ja bioloogiliselt. Puhastatud vesi juhitakse imbväljakule, imbkaevu või teatud tingimustel veekogusse. Omapuhasti sobib, kui pinnas on piisavalt vettläbilaskev ja põhjavesi ei ole liiga kõrgel. Tüüpiline lahendus on septik koos imbväljakuga või bioloogiline puhasti, mis vajab elektrit ja hooldust.

• septik ja imbväljak
• bioloogiline puhasti
• liivfilter
• imbkaev
• biotiik suurema koguse korral

Reovee pinnasesse juhtimise nõuded on kehtestatud veeseaduse ja selle alusel antud määrustega. Nõuded sõltuvad reovee kogusest, pinnase kaitstusest ja kaugusest joogiveekaevudest. Paljudel juhtudel on vaja omavalitsuse kooskõlastust või ehitusteatist ning mõnikord ka Keskkonnaameti luba. Karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel on nõuded rangemad. Küsige omavalitsuselt enne projekteerimist.

Allikas: riigiteataja.ee · keskkonnaamet.ee

Imbväljak ja kogumismahuti peavad asuma piisavalt kaugel nii Teie kui ka naabrite joogiveekaevust. Kaugusnõuded on kehtestatud õigusaktidega ja sõltuvad kaevu tüübist ja pinnasest. Planeerige puhasti ja kaevu asukohad koos, et need ei segaks teineteist. Kui naabri kaev on lähedal, rääkige temaga plaanidest.

Allikas: riigiteataja.ee · terviseamet.ee

Omapuhasti või mahuti asukoht, suurus ja tüüp tuleks valida koos pädeva projekteerija või paigaldajaga. Pinnase uuring näitab, kas imbväljak on võimalik. Paigaldaja kaevab süvendi, paigaldab mahuti või puhasti, ühendab torustiku ja teeb imbväljaku. Oluline on õige kalle, tuulutus ja külmakindlus, sest Eesti talvel võivad madalal asuvad torud külmuda.

Omapuhasti vajab regulaarset hooldust. Septikust tuleb setted aeg-ajalt välja pumbata, bioloogilise puhasti puhul kontrollitakse pumpasid, õhutust ja setteid. Hooldusjuhised annab tootja. Kui hooldust ei tehta, lakkab puhasti korralikult töötamast ja reovesi võib saastada pinnast ja põhjavett.

• setete väljapumpamine
• pumpade ja õhutuse kontroll
• imbväljaku seisukorra jälgimine
• hoolduspäeviku pidamine
• tühjendamise tõendite säilitamine

Omapuhasti on bioloogiline süsteem, mida kahjustavad kemikaalid ja prügi. Ärge valage kanalisatsiooni õli, värvi, lahusteid ega ravimeid. Ärge visake WC-potti niiskeid salvrätikuid, hügieenitarbeid ega toidujäätmeid. Tugevad puhastusvahendid võivad hävitada puhastust tegevad bakterid.

Omavalitsus ja Keskkonnaamet võivad kontrollida, kuidas reovesi käideldakse. Kui mahutit tühjendatakse harva või puhasti ei tööta, võib järgneda ettekirjutus. Hoidke dokumendid alles ja tehke hooldust õigeaegselt.

Allikas: keskkonnaamet.ee

Kui kasutate maja aastaringselt ja pinnas on sobiv, on omapuhasti pikas perspektiivis sageli mugavam, sest seda ei pea tihti tühjendama. Kui maja on suvila, mida kasutate vaid mõnel nädalal aastas, võib kogumismahuti olla lihtsam, sest bioloogiline puhasti ei pruugi harva kasutamisel hästi töötada. Kui põhjavesi on kõrgel, pinnas savine või karstiala, võib kogumismahuti olla ainus lubatud lahendus. Arvestage ka tühjendamise kuluga, mis võib mahuti puhul aastas kokku tulla märkimisväärne.

Otsust tehes võrrelge nii paigalduskulu kui ka iga-aastaseid kulusid: tühjendamine, elekter, hooldus ja varuosad. Küsige paigaldajalt, kui kaua seade eeldatavasti kestab ja millised osad vajavad vahetamist.

Paljudel vanadel majadel on vanad betoonrõngastest kogumiskaevud või imbkaevud, mis ei vasta enam nõuetele. Need võivad lekkida ja saastata pinnast ning naabrite kaevusid. Kui ostate vana maja, uurige, milline reoveelahendus seal on ja kas see on nõuetekohane. Uuendamine on hea teha samal ajal teiste suuremate töödega, näiteks torustiku vahetusega.

Kontrollige esmalt, kas ühiskanalisatsioon on kättesaadav. Kui ei ole, valige koos projekteerija või paigaldajaga lahendus, mis sobib pinnase, põhjavee ja kasutusega. Taotlege vajalikud kooskõlastused, paigaldage süsteem korralikult ja hooldage seda regulaarselt. Hoidke tühjendamise ja hoolduse dokumendid alles.

Kui kasutate maja ainult suvel, planeerige süsteem nii, et see talvel ei külmuks. Bioloogilise puhasti puhul küsige tootjalt talvise seisaku juhiseid. Kogumismahuti tasub enne talve tühjendada, et see ei oleks kevadel üle ujutatud. Kui maja on talvel tühi, sulgege vesi ja tühjendage torustik, et torud ei lõhkeks. Kevadel kontrollige enne kasutusele võtmist, et süsteem töötab ja et imbväljakul ei ole seisvat vett.

Kui krundil on tunda reovee lõhna, imbväljakul on märjad laigud või kanalisatsioon voolab aeglaselt, võib süsteemis olla probleem. Põhjuseks võib olla täis septik, ummistunud imbväljak või katkine pump. Ärge oodake, vaid kutsuge hooldaja. Mida varem viga leitakse, seda lihtsam on see parandada, ja seda väiksem on oht, et reovesi jõuab pinnasesse või naabri kaevu.

Kirjeldage Offranos krunti, maja ja soovitud lahendust. Päringu saab täpselt üks ettevõte Teie piirkonnas, kes paigaldab omapuhasteid või mahuteid ja maksab selle eest Offranole; Teile on see tasuta.