Elukoha registreerimine: väike samm, suur mõju

Rahvastikuregistri seadus kohustab inimest esitama oma elukoha andmed ja neid muutuse korral uuendama. Registreeritud elukoht on aadress, kus Teiega ametlikult ühendust võetakse. Selle põhjal määratakse ka, millise omavalitsuse elanik Te olete. See omakorda mõjutab lasteaia- ja koolikohta, sotsiaalteenuseid, ühistranspordi soodustusi ja seda, millisele omavalitsusele laekub osa Teie tulumaksust.

Õige aadress aitab ka riigil ja omavalitsusel planeerida teenuseid, näiteks koolide ja lasteaedade kohti. Kui paljud inimesed elavad mujal, kui registris kirjas, on see planeerimine ebatäpne.

Allikas: riigiteataja.ee · eesti.ee

Seadus määrab tähtaja, mille jooksul tuleb pärast elukoha muutumist uued andmed esitada. Täpse tähtaja leiate rahvastikuregistri seadusest ja riigiportaalist. Parim on teha registreerimine kohe pärast kolimist, siis ei unune see ja kõik teenused on kohe õiges omavalitsuses.

Allikas: riigiteataja.ee · eesti.ee

Elukoha saab registreerida mitmel viisil. Kõige lihtsam on teha seda riigiportaalis eesti.ee, kus sisenete ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga ja täidate elukoha teate. Teate saab esitada ka kohalikus omavalitsuses kohapeal või posti teel. Kui Te ei ole elukoha omanik, on vaja omaniku nõusolekut või üürilepingut. Omaniku nõusoleku saab anda ka digitaalselt.

• riigiportaalis eesti.ee
• omavalitsuse teeninduses
• posti või e-postiga digiallkirjastatult
• koos alaealiste lastega samas teates

Üürnik saab elukoha registreerida üüritud korterisse. Selleks on vaja omaniku nõusolekut või üürilepingut, mis tõendab õigust ruumi kasutada. Mõned omanikud kardavad, et registreerimine annab üürnikule rohkem õigusi. Tegelikult on registreeritud elukoht administratiivne andmestik ega muuda üürilepingu tingimusi. Pärast väljakolimist peab üürnik registreerima uue elukoha.

Kui pere kolib, registreerige ka lapsed. Laste elukoht mõjutab lasteaia- ja koolikohta. Paljudes omavalitsustes on elukohajärgne koolikoht, mistõttu registreerimine enne kooliaasta algust on eriti oluline. Kui vanemad elavad eraldi, lepivad nad kokku, kus laps registreeritakse.

Rahvastikuregistri andmed jõuavad paljudesse riigi andmebaasidesse automaatselt, kuid mitte kõikjale. Kontrollige järgmisi kohti:

• pank ja kindlustusandja
• tööandja
• elektri-, gaasi- ja internetilepingud
• perearst ja apteegi kontaktid
• ajakirjade ja pakiautomaatide aadressid
• auto registreerimisandmed, kui need ei uuene automaatselt

Kolimise järel võib vanale aadressile saabuda veel kirju. Postiteenuse pakkuja kaudu saab tellida postisuunamise uuele aadressile. Nii ei lähe olulised kirjad kaduma ajal, mil kõik lepingud ei ole veel uuenenud.

Kui kolite välismaale, teatage oma uus elukoht ka Eesti rahvastikuregistrile. Välismaalt Eestisse kolides tuleb elukoht Eestis registreerida ja sageli ka isikukood taotleda, kui seda veel ei ole. Euroopa Liidu kodanikud registreerivad oma elukoha Eestis ja saavad seejärel isikukoodi. Täpsed juhised leiate riigiportaalist ja Politsei- ja Piirivalveameti lehelt.

Allikas: eesti.ee · politsei.ee

Kõige sagedasem viga on registreerimise unustamine. Sageli selgub see alles siis, kui laps ei saa soovitud lasteaiakohta või kui ametlik kiri läheb vanale aadressile. Teine viga on vale korterinumber või puuduv omaniku nõusolek, mistõttu teade jääb menetlusse. Kontrollige pärast teate esitamist riigiportaalist, kas andmed uuenesid.

Eestis laekub osa füüsilise isiku tulumaksust sellele omavalitsusele, kus inimene on rahvastikuregistri järgi elanik. Seetõttu soovivad omavalitsused, et inimesed registreeriksid oma tegeliku elukoha, ja mõned neist pakuvad registreeritud elanikele lisasoodustusi, näiteks tasuta ühistransporti või toetusi. Kui elate tegelikult ühes linnas, kuid olete registreeritud teises, ei pruugi Te saada oma tegeliku kodukoha teenuseid ja soodustusi. Samas saab Teie tulumaksust osa omavalitsus, kelle teenuseid Te ei kasuta.

Allikas: eesti.ee · emta.ee

Hajaasustuses on aadressid mõnikord ebatäpsed või puuduvad korterinumbrid. Kontrollige enne registreerimist, et Teie aadress on aadressiandmete süsteemis õige ja et majal on number või nimi. Vale või puudulik aadress võib takistada kiirabi, pääste- ja kulleriteenuste kohalejõudmist. Kui aadress on vale, pöörduge omavalitsusse, kes vastutab aadresside määramise eest. Samuti on oluline, et maja number oleks tänavalt või teelt nähtav, eriti pimedal ajal.

Paljudel Eesti peredel on lisaks linnakorterile ka suvila või maakodu. Rahvastikuregistrisse saab registreerida ühe elukoha, mis peaks olema see, kus elate püsivalt või valdavalt. Kui kolite suveks maale, ei ole üldjuhul vaja elukohta muuta. Kui aga elate aastaringselt maal ja käite linnas ainult tööl, tasub mõelda, kumb on Teie tegelik elukoht. Mõned omavalitsused võimaldavad teavitada ka lisaaadressist, mis aitab näiteks postiteenuste puhul.

Pärast elukoha teate esitamist kontrollige mõne päeva pärast riigiportaalist, kas andmed on uuenenud. Kui teade on jäänud menetlusse, näiteks omaniku nõusoleku puudumise tõttu, saate sellest teavituse. Menetluse lõpuni viimiseks lisage puuduvad dokumendid. Õige elukoht registris on alus paljudele teistele teenustele, seega tasub see kiiresti korda ajada.

Kui kolimine alles ees seisab, planeerige ka registreerimine kolimise nimekirja. Kolimisfirma aitab asjade vedamisel, kuid paberitöö jääb Teile. Offranos kirjeldate kolimist üks kord ja päring läheb täpselt ühele kolimisfirmale Teie piirkonnas, kes maksab selle eest Offranole; Teile on see tasuta.